Valga Põhikool Kaunis kool 2009

Üldosa

Koolituspoliitika kirjeldab töötajate koolitusega seotud põhimõtteid ja arusaamu, võimaldades ühtlustada töötajate väärtushinnanguid ning organisatsioonikultuuri. Esimeses osas kirjeldatakse üldisemaid põhimõtteid, mis väljendavad üldist suhtumist oma töötajatesse, ootusi nende teadmiste ja oskuste omandamisele, teises osas haarab  koolituspoliitika ka spetsiifilisemaid põhimõtteid, mis on seotud järgnevate alavaldkondadega:

• koolitusvajaduse selgitamine,
• koolituse korraldamine,
• tagasiside.

Koolituspoliitika on üks keskseid kooli põhidokumente ning kõigile kooli töötajatele kättesaadav, selles kirjapandu on otseseks aluseks koolitusega seotud protseduurireeglite koostamisele.

Koolituspoliitika võimaldab kirjapandud põhimõtteid ja arusaamu kooli töötajatele teadvustada ning võimaldab juhtkonnal ilma igakordse n-ö improviseerimiseta langetada otstarbekaid otsuseid ja neid ka vajaduse korral põhjendada.
Kooli direktor, õppealajuhataja, huvijuht ja majandusalajuhataja teostavad pidevat tagasisidet koolituspoliitika toimimisest sisehindamise kaudu.

1. Koolituspoliitika eesmärk ja pädevusnõuded õpetajale

Eesmärgiks on tagada kooli pedagoogilise personali igakülgne areng oma teadmiste ja oskuste pideva täiendamise kaudu ning toetada õpetajate kutse-, eri- ja ametialast pädevust. Kutse-, eri- ja ametialaselt pädev õpetaja:

• järgib üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austab õppija inimväärikust;
• orienteerub ühiskonna haridusvajadustes ja suudab tegutseda muutuvas haridussituatsioonis;
• arvestab isiksuse individuaalset arengut ja kasutab seda toetavaid õpetamismeetodeid;
• suudab ellu viia õppeasutuse arengu- ja õppekava taotlusi;
• osaleb hariduselu edendamisel;
• täiendab oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust.
  Koolituspoliitika on suunatud toetamaks õpetaja kutse-, eri- ja ametialast arengut üld- ja eripädevuste arengu kaudu, omandades vajalikke teadmisi ja oskusi.

Õpetaja üldpädevusnõuded on:

• aine- või erialane ja didaktiline pädevus;
• oskus kujundada turvalist õpikeskkonda ja arendada õppekava, aidata kaasa õppijate ning õpetajate üksteist toetavate töösuhete kujunemisele;
• oskus leida õppeainetevahelisi seoseid ja realiseerida õppeainetevahelise integratsiooni võimalusi, teha koostööd teiste õpetajatega;
• oskus juhtida õppe- ja kasvatustööd ning nõustada õppijaid ja nende lähedasi;
• oskus kasutada erineva ettevalmistuse, taseme ja vajadustega õppijatele sobivaid õppe- ja hindamismeetodeid;
• suutlikkus märgata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist ning neile adekvaatselt reageerida;
• oskus kujundada inimvõimete ja -toimingute kohast  õpikeskkonda;
• suhtlus- ja eneseväljendusoskus ning oskus kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi;
• valmidus suunata õppijaid osalema ühisseisukohtade kujundamises ning esindama ennast, õppeasutust ja õpilaskonda;
• valmidus meeskonnatööks ja edasiseks professionaalseks arenguks.

Aineõpetaja eripädevusnõuded on: 
Põhikooli aineõpetaja on võimeline:

• kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna, seda ka individuaalsete arenguerinevuste ja -kriiside korral;
• teadvustama õpilast kui õppijat, tegema koostööd teiste õpetajate, vajadusel vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
• kujundama õpilasel vajalikud õpioskused ja toetama tema edasist arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
• seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga, ohu tunnetamisega, ohuolukordades tegutsemisega ning liikluskultuuriga;
• juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
• teadvustama õpilast kui iseseisvat isiksust, olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.

Lisaks eelpool loetletud oskustele on põhikooli aineõpetaja  võimeline õpetama  ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 

2. Põhimõtted

Koolituse korraldamisel arvestatakse kooli kui terviku ja personali individuaalseid vajadusi. Koolitus lähtub organisatsiooni eesmärkidest ning on käsitletav kui terviklik protsess, mis koosneb loogiliselt järgnevatest etappidest. Koolitus lähtub elukestva õppe põhimõttest ning koolitusele järgneb õpitu rakendamine, selle toetamine ning tunnustamine, mis tagab edasise õpimotivatsiooni.

Iga töötaja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohal esitatavate nõuete ulatuses.

Koolitusele eelneb koolitusvajaduse analüüs, eesmärgipüstitus ja oodatava tulemuse sõnastamine ning järgneb koolituse tulemuslikkuse hindamine.
Koolitusvormide valikul eelistatakse grupikoolituse (kooli töötajate grupile koolitusasutusest tellitud koolitus; grupid moodustavad: kogu kooli personal, õpetajaskond, laiendatud juhtkond; juhtkond; teenindav personal, ringijuhid), majasisese koolituse (kooli töötajate grupile korraldatud koolitus, kusjuures nii koolituse korraldajad kui koolitajad on oma kooli töötajad) ja iseseisva õppe (töötaja iseseisev õpe õppematerjalide abil) kui odavamate ja paindlikumate vormide mahu suurendamist võrreldes avatud koolitusega (koolitusasutuse poolt avalikult väljapakutud koolitus).
Kooli juhtkond tagab enesearendamiseks sobiva keskkonna, varustades töötajaid iseseisvaks enesetäiendamiseks vajalike materjalide ja teabega ning abistades koolitusalase info hankimisel ning koolituskursuste valikul.

2.1. Koolitusvajaduse selgitamine

Kooli arengustrateegia arvestamine koolitusvajaduse selgitamisel.

Süsteemne koolitusvajaduse selgitamine aitab määrata koolitust vajavad valdkonnad ja kehtestada koolituse prioriteedid. Koolitus peab olema kooskõlas kooli eesmärkide ja ambitsioonide, allüksuse eesmärkide ja töötaja ametikohast tulenevate vastutusvaldkondadega.

Koolitusvajaduse selgitamine algab peamiselt erinevuste selgitamisega. Eelkõige peab välja selgitama erinevused oodatavate ja tegelike töötulemuste vahel.
Koolitusvajaduste selgitamise meetodi põhjal saab:

• määrata kindlaks koolitusvajadused,
• visandada optimaalse (ideaalilähedase) olukorra,
• defineerida olemasoleva olukorra - töötajate sobivus ja võimed eesmärkide saavutamiseks,
• teada töötajate arvamuse koolituse vajalikkuse kohta.
  Kooli üldstrateegia dikteerib töötajatele esitatavad nõudmised. Õppekavad on suunatud ainult nendele eesmärkidele, millel on organisatsiooni strateegiat arvestades olemas kindel rakendus.

Koolitusvajadust tuleb pidevalt kohandada vastavalt saadud tagasisidele ja kooli strateegiale, vältides alljärgnevaid kitsaskohti:

• Kõikide koolituste eesmärk peab olema edukuse, teadmiste ja oskuste suurendamine.
• Täiendkoolituse eesmärgiks on teadmiste ja oskuste täiendamine efektiivsuse tõstmiseks oma ametikohal. Tasemekoolituse alustamine, jätkamine ja lõpetamine toimub töötaja enda kulul ja lähtub “Täiskasvanute koolituse seadusest” . Kui kool soovitab õpetajal omandada tasemekoolitusel uus eriala, toetatakse võimalusel tema sõidukulusid riigieelarvelisel kohal õppides ja sõidukulusid ning päevaraha/või/majutust riigieelarvevälisel kohal õppides. Sessioonil viibimise ajal säilitatakse õppija keskmine päevatasu, lõputöö kirjutamise perioodil säilitatakse keskmine päevatasu 10 päeval.
• Töötajaid ei hakata koolitama valdkondades, kus soovitud lahendusteed on juba leitud. Koolitus on suunatud eesmärgiga aidata kaasa selliste probleemide põhjuste kõrvaldamisele, kus esineb suuri lünki soovitava ja tegeliku soorituse/tulemuse vahel.

Koolituse põhiolemus on tagada koolituse käigus omandatud oskuste rakendamine oma tööülesannete täitmisel pärast koolituse lõppemist. Koolituse eesmärk on tööülesannete täitmise täiustamine. Kui koolitatud töötajad täidavad oma tööülesandeid mittetulemuslikult, on koolitus olnud asjata. 

Koolitusvajaduse analüüs on protsess, mille käigus kogutakse infot koolitusvajaduse kohta lähtudes kooli eesmärkidest.
Koolitusvajaduse selgitamisel:

• täpsustatakse arenguvestlusel ja sisekontrolli käigus, mida töötaja peab teadma, mida ta juba teab, milliseid teadmisi ja oskusi peaks ta omandama koolituse käigus; 
  
  
  
  • täpsustakse koolitusvaldkond ja temaatika;
  • otsustatakse koolitaja valik;
  • lepitakse kokku koolituses;
  • antakse hinnang koolitusele.

Koolituse planeerimine 
Koolituse planeerimine on protsess, mille käigus tegeldakse konkreetsete koolituskursuste ja -asutuste kohta info kogumisega ning koolituse vormide planeerimisega, lähtudes selgitatud koolitusvajadusest, finantsvõimalustest ja koolitusturul pakutavast. Koolituse planeerimise tulemuseks on iga-aastase koolitusplaani väljatöötamine lähtuvalt õppeaasta eesmärkidest ja kooli töötajate vajadusest.
Koolituse vormi ja koolitusasutuse valikul juhindutakse järgmistest põhimõtetest:

• kui koolitust vajab üle 10 töötaja, eelistatakse üldjuhul grupi- või majasisest koolitust;
• kvaliteedi ja hinna parima suhte tagamiseks uuritakse koolitusasutuse tausta;
• koolituse toimumise aja ja asukoha valikul otsitakse võimalusi, mis kõige paremini sobivad kooli töö iseloomu ja tööajarežiimiga;
• suuremahuliste koolituste puhul hinnatakse võimaluse korral rohkem kui ühe koolitusasutuse pakkumist.

Oma koolitussoovid esitatakse arenguvestlustel:  õpetajad juunis õppealajuhatajale; ringijuhid novembris huvijuhile ja juhtkonna liikmed juunis direktorile (lisa1).
Iga õppeaasta algul koostavad õppealajuhataja, huvijuht ja majandusalajuhataja koolitusvajaduse analüüsi põhjal jooksva aasta koolitusplaani, esitavad selle üheks nädalaks täiendamiseks ja parandamiseks direktorile.

2.2. Koolituse korraldamine

Koolitusele lubamine ja õppepuhkuse andmine 
Töökohalt äraolekuks grupi- või majasisesel koolitusel või kuni kolmepäevasel avatud koolitusel osalemiseks või kuni kolmepäevaseks iseseisvaks õppeks annab loa kooli direktor käskkirjaga. Enam kui kolmepäevaseks tööalasel avatud koolitusel või vabahariduskoolitusel osalemiseks või iseseisvaks õppeks vormistatakse õppepuhkus või palgata puhkus. Õppepuhkust või palgata puhkust ei vormistata, kui koolitusel osalemine võimaldab jätkata töökohustuste täitmist (koolitus toimub osaliselt või täielikult väljaspool tööaega jms). 

Õppepuhkuse andmist võib edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.

Tööalases koolituses osalemiseks on töötajal õigus saada õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Õpetajale antakse tööalaseks enesetäiendamiseks üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks (korraga või osade kaupa) õppepuhkust ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras. Õppepuhkust võib kokkuleppel kooli direktoriga kasutada enesetäiendamiseks ükskõik millises koolitusvormis või erinevaid koolitusvorme kombineerides. Pikaajalist (üle 14 kalendripäeva) õppepuhkust ei võimaldata üldjuhul neile, kes on olnud koolis tööl vähem kui kaks aastat.

Koolitusplaanis ettenähtud koolitusele või pikaajalisele õppepuhkusele lubamiseks vormistab vastavasisulise käskkirja kooli direktor, kooskõlastatult koolitussoovi esitanud töötaja otsese ülemusega. Töötaja esitab oma otsesele ülemusele vähemalt üks nädal enne koolituse algust motiveeritud avalduse (lisa 2), mis peab sisaldama infot koolituse sisu ja eesmärgi, toimumise aja, koolitusasutuse, koolituse maksumuse ning koolitusaruande esitamise kohta.

Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötajale õppepuhkust ja palgata puhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse ja palgata puhkuse saamiseks esitab töötaja oma otsesele ülemusele õppeaasta algul avalduse koos koolitusasutuse teatisega sessioonide toimumise või õppe lõpetamise aja kohta.

Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse töötajale tema avalduse alusel palgata õppepuhkust kuni 7 kalendripäevaks aastas kooli direktori poolt määratud sobival ajal.

Koolituse arvestuse pidamine 
Arvestuse pidamine tööalase koolituse kohta on tegevus, mille käigus kogutakse infot koolitusplaani ja eelarve täitmise ning koolitusel osalemise ja õppepuhkuse kohta eesmärgiga parandada koolis koolituse korraldust.
Pedagoogide koolituse arvestust peab õppealajuhataja (Eesti Hariduse Infosüsteem).
Koolituskulude hüvitamine

Koolituskulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks koolituskuludeks:

• otsesed koolituskulud on kursusel osalemise tasu, lektoritasud, kulud õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele jms;
• kaudsed koolituskulud on koolitusega seotud ruumide üürimisega, teenistuslähetuse kulude hüvitamisega (transpordi, toitlustamise ja majutusega seotud kulud, päevarahad) ning töötasu säilitamisega seotud kulud jms.

Kaudsete koolituskulude hüvitamise (sealhulgas osalise hüvitamise ulatuse) otsustab kooli direktor, kui hüvitamise ulatus ei ole kindlaks määratud õigusaktide või käesolevate põhimõtetega. Kui koolitusel on tagatud tasuta transport, öömaja ja toitlustamine, vähendatakse lähetuse kulude hüvitamist proportsionaalselt transpordi, öömaja või toitlustamise tagamisele.

Lühiajalise tööalase koolituse otsesed kulud hüvitatakse üldjuhul 100% ulatuses.
Keeleõpet loetakse tööalaseks koolituseks.

Pikaajalisel või suuremahulisel avatud koolitusel osalemise ja pikaajalise õppepuhkusega seotud koolituse kulude hüvitamise ja ulatuse otsustab kooli direktor, arvestades kooli eelarvega.

2.3. Tagasiside

Koolituse tulemuslikkuse hindamine
Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamine on protsess, mille käigus hinnatakse koolituse mõju töötaja töötulemustele ja koolile. Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on saavutada võimalikult maksimaalne koolituse eesmärkide täitmine ning saada tagasisidet ja vajalikku informatsiooni edasiseks koolitustegevuseks. 

Töötaja kohustused koolituse hindamisel:

• täidab pärast koolituse toimumist kooli avaliku serveri kaustas „Koolituse hindamine“ koolituse hindamislehe;
• teeb koolitusest esitluse oma töörühmas;
• annab vajadusel oma otsesele ülemusele täiendavat tagasisidet koolituse kohta.

Koolituskorralduse vastutustasandid
Direktori vastutus koolituse korraldamisel

• Määratleb koolitusprioriteedid ja kinnitab koolituspõhimõtted tulenevalt kooli vajadustest ja strateegilistest arengusuundadest.
• Toetab töötajate enesearendamist ja koolitust, võimaldades õppepuhkust ja kompenseerides osalemistasu vastavalt käesolevate põhimõtetega määratletud tingimustele.
• Tagab professionaalse koolituskorralduse ja –süsteemi olemasolu koolis.
• Otsustab suunamise suuremahulistele tööalastele avatud koolitustele.

Õppealajuhataja, huvijuht ja majandusjuhataja kohustused koolituse korraldamisel

• Töötavad välja koolituse põhimõtted, korraldavad nende elluviimist, teostavad järelevalvet nendest kinnipidamise üle ja jälgivad nende kooskõla kooli strateegiliste arengusuundadega.
• Selgitavad välja ja analüüsivad igal aastal töötajate koolitusvajadust.
• Koostavad igal aastal koolitusplaani lähtuvalt  koolituseelarvest ja teevad ettepanekuid koolitusprioriteetide määratlemiseks.
• Korraldavad jooksvalt koolitusi koolitusplaani alusel ning vajadusel ka plaaniväliseid koolitusi.
• Koguvad koolituse hindamislehe abil infot ja hindavad koolituse tulemuslikkust.
• Koostavad igal aastal koolituse aruande, mis kajastab kooli aasta koolitustegevust.
• Koguvad ja edastavad koolitusalast infot ning vastavad päringutele koolitusvõimaluste kohta. Nõustavad ja abistavad direktorit ja töötajaid koolituse alastes küsimustes.
• Hindavad töötajate koolitusvajadust ja taotlevad töötajatele vajalikku koolitust, teevad ettepanekuid koolituse vormide ja sisu osas, motiveerides oma taotlusi.
• Innustavad töötajaid pidevale enesetäiendamisele, loovad selleks olemasolevate ressursside piires võimalused.
• Vastutavad koolisisese koolitusvajaduse väljaselgitamise eest.

Töötaja kohustused koolituse korraldamisel

• Vastutab ise oma teadmise ja oskuste ning ühtlasi ka oma arendamise eest.
• Kasutab enesetäiendamiseks lubatud tööaega maksimaalse tõhususega.
• Teeb oma otsesele ülemusele põhjendatud ettepanekuid enda koolitamise teemade, vormide ja liikide osas.
• Annab oma otsesele ülemusele nõuetekohaselt tagasisidet koolituse kohta ja esitab ettenähtud koolitusaruande (avalikus serveris), koolituse läbimist tõendavad dokumendid (diplomid, tunnistused) ja hindamislehed ühe nädala jooksul peale koolituse lõppemist.
• Teeb koolitusest suulise ettekande oma töörühmas, ringijuhid koosolekul

Koolituse metoodilised materjalid
Kooli poolt rahastatud koolitusel saadud või koostatud metoodiline materjal kuulub koolile. Õpetaja lahkumisel koolist jääb metoodiline materjal kooli raamatukokku.