Huvitav tund 5.d klassis

11:35 18. mai 2016

Õpilastel oli ülesanne veebilehelt http://www.jokesinlevels.com/ lugeda läbi endale sobiva tasemega kolm nalja.
Antud naljade keeleõppe keskkond on tasemepõhine ja nalju saab ka kuulata.
Kolmest naljast ühe pidi kirjutama vihikusse. Iga õpilane luges oma valitud nalja teistele ette, koos tõlkisime ja naersime.
Õpetaja valitud naljakas ülesanne kandis pealkirja „Where are grandma´s teeth?“ ehk „Kus on vanaema hambad?“

Teistmoodi töö õpiku tekstiga

08:36 01. märts 2016

Kui tavaliselt loeme ja tõlgime õpiku teksti, siis seekord proovisime 5.d klassiga teha keskkonnateemalise mõistekaardi.

Õpiku „Welcome 3“ lk 78 on tekst „What on earth has happened?“
Kasutades mõistekaardi keskkonda http://www.text2mindmap.com teeme teksti põhjal mõistekaardi.

Toome välja probleemid, mis on juhtunud meie veekogudega, metsadega ja õhuga.

Ajavormid selgeks

08:35 01. märts 2016

Inglise keele ajavormide õppimine on tavaliselt väga raske, sest tuleb hulgaliselt tegusõnade põhivorme peast osata.
Selleks, et asi sujuks kergemini, tegime õppimise lihtsamaks kasutades erinevaid veebilehti.
Kodus õppimiseks sai harjutada õpetaja koostatud ebareeglipäraste tegusõnade õppimise testi:
https://quizlet.com/124046190/message-3-irregular-verbs-pg-143-part-i-flash-card
Hinde sai õpilane ka quizleti keskkonnas.

Pythagorase teoreem

11:34 11. november 2015

Matemaatika on üks mahukamaid ja sealjuures ka üks raskemaid õppeaineid koolis.

Blaise Pascal on öelnud: „Matemaatika aine on niivõrd tõsine, et on kasulik mitte lasta mööda juhuseid tema pisut huvitavamaks tegemiseks.“

Mis tekitaks õpilastes huvi?

  • Andmed ja ülevaated matemaatika ajaloost, matemaatika loojaist-matemaatikutest .
  • Vanaaegsete ülesannete kasutamine.
  • Erinevad videod.

Huvitav bioloogiatund

14:22 06. november 2015

Teema: Osmoos

Õppeaine: Bioloogia   8. klassile

Osmoosi tõttu liigub vesi läbi rakumembraani rakku ning tekib rõhk, mida nimetatakse turgoriks. Turgor annab suure osa taime rohtsete kudede mehaanilisest tugevusest. Kui vesi hakkab osmoosi tõttu rakust välja liikuma kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, rakukest etendab poolläbilaskva membraani osa, toimub plasmolüüs - tsütoplasma tõmbub veekaotuse tagajärjel kokku.

12.09.2014 14:17

Huvitav bioloogia tund

05.05.2014 10:33

Huvitav kunstitund

31.03.2014 10:53

Huvitav bioloogia tund


Huvitav kool – ärgas kool

Maailm ja tehnoloogia arenevad kiiresti. Et arenguga kaasas käia, tuleb olla avatud, innovaatiline ja lõimitud. Tuleb julgeda esitada endale väljakutseid: katsuda piire ning neid ületada. Haridus on vahend, mis meid selles toetama peaks. Nagu kõik meid ümbritsev, mis

on pidevas arengus, peab olema arengus ka haridus. Nimetan seda ärksuseks. Sageli kuuleme, et koolitunnid ei sütita kaasa mõtlema, uusi lahendusi leidma, vahel suisa klassitundi kohale tulema. On raiskamine olla klassis vaimses mõttes uimane. See kehtib nii õppija kui ka õpetaja kohta ning igal haridustasemel. Olen mitteõpetajana andnud kümneid riigikaitseõpetuse tunde üle Eesti eri kooliastmetele, alates teise klassi lastest ja lõpetades abiturientide ja õpetajate koolitusega, ning erinevas keelekeskkonnas Saaremaast Narvani.

Oma kogemusest väidan, et parim vahend vaimse ärksuse saavutamiseks ning kestlikuks säilitamiseks (soov hiljem iseseisvalt edasi uurida) on õppurit kaasavad tegevused: rollimängud, temaatilised uurimisprojektid, ühised laagrid ja väljasõidud, mis soodustavad seoste tekkimist ning lubavad vabalt ja loovalt erinevatele teemadele läheneda.

Hariduses ei peaks kunagi kartma oma mõtteid avaldada, vastupidi – õppida tuleb neid põhjendama ja argumenteerima. Selline lähenemine peab olema lõimitud traditsioonilisse klassitundi, milles tuleb vahel ka tuimalt tuupida.

Kokkuvõttes tekib õppeprotsessis aga motivatsiooni täiesti uus tase, kui on teada, et selle tulem on midagi põnevat. Haridusärksusest on meil mitmeid näiteid leida ka Eestist. Matemaatika ja pranglimine, ajaloo-, kodaniku- ja riigikaitseõpetuses matkad ja laagrid, EstCube näitena kõrgharidusest – näeme, et see on võimalik nii humanitaar- kui ka reaalainetes. Pean oluliseks, et neid kogemusi rakendataks parimate õppetundidena kogu meie haridusmaastiku kaasavaks, huvitavaks, uusi lahendeid leidma kutsuvaks, ning eriliselt – meie ootustele vastavaks kujundamisel.

Haridus nagu iga teinegi valdkond vajab pidevat teadvustamist ja teadlikku lähenemist ning parim võimalus seda tagada on kasutada õpet, mis ei lase uinuda ei õppijal, õpetajal ega hariduspoliitika kujundajal.

 

TAAVO LUMISTE

huvitava kooli ühiskondliku nõukoja

liige, TLÜ doktorant
(Artikkel Õpetajate Lehest)