Teema: KAKA JA KEVAD

Sihtgrupp: 4.a klass, 19 õpilast 

I. Ruumiks meie oma klassituba. Pingid asetasime ringikujuliselt. Vaikselt mängis Pjotr Tšaikovski "Aastaajad" (Aprill. Mai). Põrandal suurel padjal Andrus Kivirähki raamat „Kaka ja kevad“. Kordasime lastega üle reeglid.

Sissejuhatus: me kuulame ühte lugu ja pärast räägime, mis mõtted meil see lugu tekitas. Siis kuulasime audioraamatut „Kaka ja kevad“, luges Ülle Kaljuste.

Soovitan lasta seda lugu plaadilt, sest minu lapsed on harjunud kogu aeg ju mind kuulama, aga nüüd olin ise ka nendega koos kuulaja-mõtleja rollis.

Küsimused:

1. Mis mõtted sul tekkisid kuulates seda lugu?
2. Miks kaka oli rõõmus, kui ta tuli siia ilma?
3. Missugune võiks välja näha elus kaka?
4. Miks varblane hoiatas kakat?
5. Miks kaka tundis ennast üksildasena?
6. Miks kaka ja võilill kallistasid rohkem kui varblane ja tema naine?
7. Miks autor on kirjutanud sellise loo?

1. Analüüs:

Atmosfäär tekitas lastes põnevust, aga muusika hoidis nad ilusti rahulikena. Lapsed ootavad põnevusega, mis siis seekord teemaks on. Paarile lapsele oli raamat tuttav ja vaikselt itsitades sosistati. Ise olin ka üpris põnevil ja tahtsin juba teada, mis mõtted tulevad.

Jutu kuulamise ajal tegin väga neutraalse näo. Lapsed olid vahvad: kes itsitas, kes naeris poolvaljult. Oli ka lapsi, kes olid väga tõsised ja mõtlikud. Kõik vaatasid minu poole, et mis näo mina teen.

Mul on väga hea meel, et valisin selle loo, sest lastelt tuli kohe arvamusi nagu varrukast. Peaaegu kõik tahtsid rääkida. Ja mis kõige toredam- tuli väga sügavaid ja tõsiseid arvamusi. Tundus, et see lugu pani väga hästi laste mõtted tööle ja neile see lugu meeldis. Üks laps ütles otse välja, et naljakas lugu küll, aga natuke vastik ka. Normaalne.

Seda tundi ette valmistades kartsin tegelikult natuke, et kas ja kuidas nad kuulavad ning kas üldse tuleb asjalik arutelu. Laste mõtted üllatasid mind ja nii saimegi edasi minna ettevalmistatud küsimustega.

Huvitav oli jälgida lapsi, kes kuulasid väga tähelepanelikult mida keegi ütleb.

Mina tahtsin näha, kas lapsed suudavad taibata selle loo mõtet. Ja suutsid!

Mõni laps mainis kohe ära, et kuidas tema seda kaka elu ette kujutab ja sealt edasi taheti rääkida, mis tal seljas on ja kuna ta on rõõmus või nukker.

Üks poiss leidis, et see on tegelikult kurb lugu. Aga õnneks leidis kaka lõpus oma rõõmu.

Tahaksin esile tuua vastuseid küsimusele „Miks kaka kallistas võilille rohkem kui varblane oma naist?“: polnud enne kallistanud, olid armunud ja armastasid, polnud enne tundnud seda tunnet, tundis, et see on väga hea tunne, esimest korda nägi nii ilusat võilille ja tahtis, et võilill kusagile ei kaoks.

Olin vist isegi üsna lõbusa ja vaimustunud näoga, sest lõpus ütles üks poiss, et tema meelest meeldib see lugu õpetajale ka. Kiitsin lapsi ja ütlesin, et ja, aga veel rohkem meeldib mulle nendega maailma asjade üle arutleda.

Inna Kallas