Hindamisjuhend

Kinnitatud 31.05.2016 dir kk nr 1-6/253

Lisa 4

Valga Põhikooli hindamisjuhend 

Hindamise eesmärk:

  1. toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast;
  2. suunata sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
  3. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  4. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.

Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

Hinde kujunemise alused kirjeldatakse ainekavas ja need lähtuvad ainekavas kirjeldatud oodatavatest õpitulemustest.

Kool teavitab õpilast ja tema vanemat hindamise korraldusest (Valga Põhikooli õpilaspäevikus ja kooli kodulehel).

Hindamisest teavitamiseks on kasutusel Stuudium ja Valga Põhikooli õpilaspäevik. Kõigil õpilastel on kohustus kasutada Valga Põhikooli õpilaspäevikut.

Õpilasele, kelle vanemal puudub Stuudiumi kasutamise võimalus või kellel on mõnes õppeaines hinne „nõrk“ või „puudulik“, saadetakse kord hindamisperioodi kestel klassijuhataja poolt koju väljaprinditud hinneteleht.

Kirjalikku tagasisidet õpilase kokkuvõtvatest hinnetest ja/või hinnangutest ning käitumise ja hoolsuse kohta antakse vähemalt kolm korda õppeaastas Stuudiumi hinnetelehega ja kord õppeaasta lõpus klassitunnistusega. I kooliastmes antakse kirjalikku tagasisidet kaks korda õppeaastas. Vähemalt üks kord aastas antakse suulist tagasisidet arenguvestlusel.

I kooliastmes kasutatakse õpilase hindamisel sõnalisi hinnanguid. Sõnaline hinnang antakse õpilasele suuliselt või kirjalikult Stuudiumi ja/või õpilaspäeviku kaudu.

Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta Stuudiumi keskkonnas, hinnetelehel, tunnistusel ja arenguvestluse kokkuvõttes. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

Eksamihinnete, kokkuvõtvate hinnete ja hinnangute vaidlustamiseks teeb õpilane või lapsevanem avalduse kooli direktorile.

Kujundav hindamine ehk pidevhindamine

Hindamisel lähtutakse õppeprotsessi tähtsustavatest kujundava hindamise põhimõtetest.

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Tegemist on eesmärgistatud, sisulise ja hinnanguvaba hinnanguga, millega kaasnevad edasiviivad juhised ja positiivne emotsioon.

Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste ning käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning hoida õpimotivatsiooni. Kujundavas hindamises osalemine annab õpilasele võimaluse vastutada oma õppimise tulemuslikkuse ning annete väljaarendamise eest.

I kooliastmes rakendatakse õppimist toetavat sõnalist hindamist. Kujundava hindamise põhimõtetel antakse tunnistusel kokkuvõtvaid hinnanguid I ja II poolaasta lõpus (alates 2017/2018. õppeaastast kolm korda aastas iga trimestri lõpus). Kokkuvõtvad hinnangud kujunevad õppeperioodi jooksul saadud kujundavate hinnangute põhjal. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes. Vajadusel asendatakse sõnalised hinnangud viiepallisüsteemis numbriliste hinnetega.

Kujundava hindamise vahenditena kasutatakse kirjalikku ja suulist tagasisidet, õpimappi ning alates 4. klassist numbrilisi hindeid koos suulise ja/või kirjaliku tagasisidega.

Hinded viiepallisüsteemis

Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse hinde panekul ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Iga õppeperioodi algul teavitatakse õpilasi hindamise alustest ja olulistest hinnatavatest töödest. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis:

  1. hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;
  2. hindega „4” ehk „hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
  3. hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
  4. hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga võivad tekkida olulised raskused edasisel õppimisel või edasises elus;
  5. hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse õpilast, kes tunnis olles ei tööta kaasa, kes tööd ei esita, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub, seega on oluliselt raskendatud edasisel õppimisel või edasises elus.

Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et:

  1. hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
  2. hindega „4” 75–89%;
  3. hindega „3” 50–74%;
  4. hindega „2” 0–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
  5. hindega „1” hinnatakse õpilast, kes tööd ei esita.

Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustub piiritsoon, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesande keerukust, vigade arvu ja liiki.

Individuaalse õppekava järgi õppivaid õpilasi hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas sätestatud erisustele, arvestades õpilase võimeid, motivatsiooni ja vajadusi.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, töö kopeerimine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „nõrk“.

Loovtöö, üleminekueksam ja tasemetööd

3. ja 6. klassi õpilased sooritavad riiklikud tasemetööd.

4., 5., 7. ja 8. klasside õpilased sooritavad funktsionaalse lugemise kooli tasemetöö.

Üleminekueksam viiakse läbi 7. klassis kooli poolt valitud õppeaines. Üleminekueksami hinne kantakse tunnistusele kui hindelise arvestuse hinne. Mitterahuldava üleminekueksami hinde korral tuleb õpilasel sooritada järeleksam.

8. klassis viiakse läbi aineid lõimiv loovtöö, mille hindamisel juhindutakse loovtöö hindamismudelist. Loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

Järelevastamine ja järeltööde sooritamine

Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, siis antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks.

Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel. Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg.

Mitterahuldavalt omandatud materjal tuleb õpilasel järele vastata hiljemalt 10 õppepäeva jooksul peale hinde teavitamist. Järele vastata võib õpilane üks kord.

Järelevastamisel saadud hinne kantakse Stuudiumisse. Parandatud hinne jääb kaldkriipsu ees nähtavale, kuid seda ei arvestata statistikas. Järelevastamisele mitteilmumise korral jääb kehtima varasemalt saadud hinne.

Töö ajal puudunud õpilasele märgitakse Stuudiumisse „!“, mis järelevastamise tulemusel asendatakse saadud hindega.

Juhul kui töö ajal koolist puudunud õpilane pole (mõjuva põhjuseta) ettenähtud ajal järeltööle ilmunud, kantakse Stuudiumisse  „!“ asemele hinne ,,1”.

Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kontrolltööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal 10 õppepäeva  jooksul pärast õpilase kooli naasmist. Vajadusel kehtestatakse õpilasele klassijuhataja, aineõpetajate ja tugistruktuuride koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.

Käitumise ja hoolsuse hindamine

Õpilase käitumist, hoolsust ja kokkulepetest kinnipidamist  hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja kooliga seonduvatel üritustel.

  1. Käitumishindega „väga hea” (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega A) hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
  2. Käitumishindega "hea" (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega B) hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
  3. Käitumishindega „suudad paremini” (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega C)  hinnatakse õpilast, kes enamasti järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
  4. Käitumishindega „ei saa rahul olla” (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega D) hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme.

Käitumise aastahinne „ei saa rahul olla“ pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse; tema kohuse- ja vastutustundlikkus, töökus, järjekindlus ja püüdlikkus.

  1. Hoolsushindega „väga hea” (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega A) hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
  2. Hoolsushindega "hea" (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega B) hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
  3. Hoolsushindega „suudad paremini” (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega C)  hinnatakse õpilast, kes enamasti täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
  4. Hoolsushindega „ei saa rahul olla” (Stuudiumis ja klassitunnistusel tähisega D)  hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

Kokkuvõttev hindamine on hinnangute ja hinnete koondamine veerandi- ja poolaastahinneteks  ning eelnevate koondamine aastahinneteks.

Veerandihinded pannakse õppeainetes, mida õpetatakse kahe või enama nädalatunniga, poolaastahinne õppeainetes, mida õpetatakse ühe nädalatunniga.

Kui õppeperioodi vältel ei ole õpilane kasutanud võimalust hinnatavaid töid järele vastata, hinnatakse omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.

Õpilasele, kes on koolist pikemat aega tervislikel jm mõjuvatel põhjustel puudunud ning pole ettenähtud töid sooritanud, kokkuvõtvat veerandi- või poolaastahinnet ei panda. Selle asemele kirjutatakse Stuudiumis vastavasse lahtrisse „!“ Õpilasel on võimalus omandada vastav aineosa kokkuleppel õpetajaga õppeaasta jooksul. Pärast töö sooritamist asendatakse Stuudiumis „!“ saadud hindega ja pannakse välja kokkuvõttev veerandi- või poolaastahinne. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega põhjendamata puudunud ning pole ettenähtud töid sooritanud, pannakse „1“.

Õpilasele, kelle veerandihinne on „puudulik“, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Aasta hinnete ja –hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kus tuleks välja panna aastahinne või hinnang „puudulik“ või „nõrk“.

Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.

Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne või hinnang „puudulik“ või „nõrk“ ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang.

Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses kajastuvad kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

Õpilaste tunnustamine hea või väga hea õppimise eest

Riikliku kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“ tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel:

  1. I kooliastme õpilast, kui õpilase õpitulemused kõigis õppeainetes vastavad õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid või kui õpilase õpitulemused ühes õppeaines (muusika-, töö-, kunstiõpetus, kehaline kasvatus) vastavad üldiselt õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ning õpilase käitumine on väga hea või hea.
  2. II ja III kooliastme õpilast, kui tema õppeainete aastahinded on „5“ või üks „4“ (muusika-, töö- ja tehnoloogiaõpetus, kunstiõpetus, kehaline kasvatus), käitumine väga hea või hea.

Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja õppeedukuse aastaaruande põhjal.

Õpilane koos vanemate (vanemaga/ hooldajaga) kutsutakse direktori vastuvõtule.

Kooli tänukirjaga tunnustataks õpilast, kelle aastahinded on „4“ ja „5“ ning käitumine on väga hea või hea. Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja õppeedukuse aastaaruande põhjal.

Ainealase kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest“ tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel 9. klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid õpitulemusi ühes või mitmes õppeaines (õppeaine aastahinne 8. ja 9. klassis on "5", lõpueksami hinne 9. klassis on "5"). Õpilane on olnud aktiivne antud õppeaine tunnivälises tegevuses (osalenud olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel, vms.). Ülejäänud õppeainetes edasijõudmine vähemalt rahuldav.

Riikliku kiituskirja ja kooli kõrgema autasuga tunnustatakse õppenõukogu otsusel põhikooli lõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on «väga hea» ning käitumine „väga hea“ või „hea“.

Põhikooli lõpetamine

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

Õpilane, kelle varasem õppekeel ei olnud eesti keel ja kes asus eesti õppekeelega kooli õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

  1. kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
  2. kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.