Mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

Kinnitatud dir kk 17.10.2017 nr 1-6/23

Lisa 1


Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise kord

1. Mõjutusmeetmete rakendamine

1. Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada vastavalt konkreetsele juhtumile üht või mitut põhjendatud, asjakohast ja proportsionaalset mõjutusmeedet. Enne mõjutusmeetmete määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele mõjutusmeetme valikut. Õpilase suhtes võib rakendada järgnevaid mõjutusmeetmeid lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõikes 3 sätestatud tingimustest ja korrast:
1.1. suuline märkus;
1.2. kirjalik märkus õpilaspäevikus või Stuudiumis;
1.3. õpilase käitumise arutamine vanemaga;
1.4. õpilasega või õpilase ja tema vanemaga tema käitumise arutamine sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi, tugikeskuse juhi, õppejuhi või direktori juures;
1.5. õpilase ja lapsevanema kutsumine kooli ümarlauda, milles osalevad kooli tugispetsialistid, klassijuhataja, vajadusel aineõpetajad, lastekaitse töötaja, noorsoopolitsei või mõni muu osapool olenevalt juhtumist;
1.6. õpilasega või õpilase ja tema vanemaga tema käitumise arutamine, õppenõukogus;
1.7. õpilasele tugiisiku määramine;
1.8. kirjalik noomitus;
1.9. õppetööks mittevajalikud esemed asetab õpilane vastava korralduse peale õpetaja lauale:
1.9.1. äravõetud esemed tagastab õpetaja ainetunni või õppepäeva lõppedes;
1.9.2. korduva õppetunnis mittevajalike esemete hoiulevõtmise korral toimub õpilase vestlus klassijuhataja või klassijuhataja ja lapsevanemaga, mille käigus sõlmitakse edasised kokkulepped;
1.9.3. õpetajal on õigus ohtlikud esemed, mis ohustavad õpilast ennast või teisi koolis viibivaid inimesi, võtta hoiule ja viia tunni lõpus hoiule võetud ese juhtkonna- või tugimeeskonna liikmele. Ese tagastatakse üksnes lapsevanemale või hooldajale, kes kutsutakse kooli.
1.10. erandkorras on õpetajal õigus õpilane õppetunnist eemaldada koos kohustusega pöörduda tugikeskusesse ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
1.11. erandkorras võib kooli tugimeeskond kohaldada õpilasele kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimist. Vastav meede viiakse ellu õpilase vanemanõusolekul;
1.12. erandkorras võib kohustada õpilast viibima koolis määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul. Järelevalve, pedagoogilise juhendamise ja vanema teavitamise kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis tagab meetme rakendaja;
1.13. ajutine keeld võtta osa kooli õppekavavälisest tegevusest, näiteks üritustest ja väljasõitudest. Vanema teavitamise kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis tagab meetme rakendaja;
1.14. ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused:
1.14.1. võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul;
1.14.2. õppenõukogu otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse vanemale Stuudiumi kaudu või antakse isiklikult üle;
1.14.3. õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilasega individuaalne õppeplaan, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine;
1.14.4. õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppeplaani kohaselt.
 
2. Mitterahuldavate õpitulemuste ennetamine

2.1. Klassijuhataja teab ja koordineerib iga õpilase õpitulemusi:
2.1.1. klassijuhataja jälgib õpilaste õpitulemusi ning vestleb trimestri keskel õpilastega, kellel on mitterahuldavad õpitulemused;
2.1.2. klassijuhataja pöördub õpilase abistamiseks ning puuduliku hinde saamise põhjuse väljaselgitamiseks aineõpetaja poole;
2.1.3. klassijuhataja teavitab mitterahuldavatest õpitulemustest lapsevanemaid ja otsitakse koos lahendusi;
2.1.4. klassijuhataja teeb tugikeskuse juhile ettepanekuid õpilasele õpiabi määramiseks;
2.1.5. kolme ja enama kokkuvõtva mitterahuldava hinde korral pöördub klassijuhataja tugikeskusesse;
2.1.6. klassijuhataja viib õpilaste ja lapsevanematega läbi arengu- ja probleemvestlusi.
2.2. Aineõpetaja vastutab iga õpilase õpitulemuste eest
2.2.1. Aineõpetaja nõustab õpilast ja leiab sobivaid meetmeid õpilase abistamiseks ning positiivse õpitulemuse saavutamiseks kogu õppeperioodi vältel;
2.2.2. Vajadusel pöördub aineõpetaja õpilase abistamiseks klassijuhataja ja/või lapsevanema poole;
2.2.3. Aineõpetaja annab klassijuhatajale ülevaate õpilasega tehtud tööst ning teeb klassijuhatajale ettepanekuid edasise õpiabi määramiseks.
2.3. Juhtkond vastutab iga õpilase õpitulemuse ja iga õpetaja antud hinnangu eest:
2.3.1. tugikeskuse juht otsustab koostöös klassijuhatajatega olemasoleva informatsiooni põhjal õpilaste õpiabi- ja tugirühmadesse määramise;
2.3.2. juhtkond analüüsib ja koondab õppetöö tulemused ning edastab informatsiooni koolipidajale, hoolekogule, EHIS-esse jm;
2.3.3. õppejuhid nõustavad vajadusel aineõpetajaid, kelle õpilastel on puudulikud õpitulemused;
2.3.4. juhtkond kutsub erandkorras mitterahuldavate õpitulemustega õpilased koos vanematega vestlusele;
2.3.5. juhtkond viib õpetajatega läbi arengu- ja probleemvestlusi.

3. Õpilase mõjutamine õppetöölt põhjuseta puudumiste korral

3.1. Klassijuhataja on kohustatud selgitama välja iga hilinemise ja puudumise põhjused ning kandma Stuudiumisse vanema poolt põhjendatud puudumised.
3.2. Puudumiste arvestust peetakse trimestrite kaupa.
3.3. Puudumiste arvestus fikseeritakse tunnistusel. Eraldi tuuakse välja põhjuseta puudutud tunnid.
3.4. Kolm korda põhjuseta hilinemist on võrdne ühe põhjuseta puudutud tunniga.
3.5. Õppetöölt põhjuseta puudumiste korral rakendatakse õpilase suhtes meetmeid alljärgnevalt:
 
Üksikud põhjuseta puudutud tunnid või 1 päev põhjendamata puudumist
(kuni 7 tundi)
klassijuhataja vestlus õpilasega
klassijuhataja teavitab otsekontaktis vanemat/hooldajat
10-15 tundi põhjuseta puudumisi klassijuhataja vestlus õpilasega (puudumistõendi küsimine)
klassijuhataja teavitab sotsiaalpedagoogi ja/või õpilasnõustajat, tugispetsialisti vestlus õpilasega
klassijuhataja teavitab otsekontaktis vanemat/hooldajat
16-30 tundi põhjuseta puudumisi direktori noomitus käskkirjaga, probleemvestlus klassijuhataja, vanemate ja tugispetsialisti osavõtul
trimestri käitumishinde alandamine, märkus tunnistusele
31-60 tundi põhjuseta puudumisi direktori noomitus käskkirjaga, probleemvestlus juhtkonna, klassijuhataja, vanemate ja tugispetsialisti osavõtul
trimestri käitumishinne mitterahuldav, märge tunnistusele
On puudunud 20% õppeveerandi tundidest
(koolikohustuse täitmise jälgimine EHIS-es veerandite arvestuses lähtub PGS §36 lõige 4)
kantakse elektroonilisse õppeinfosüsteemi EHIS
sotsiaalpedagoog vestleb vanemaga, toimub kodukülastus
trimestri käitumishinne mitterahuldav, märge tunnistusele
 
3.6. Direktori noomitus antakse probleemvestlusel vanemale. Märge kirjaliku noomituse kohta tehakse Stuudiumisse ja fikseeritakse tunnistusel.
3.7. Erandkorras on klassijuhatajal õigus teha direktorile esildis noomituse tegemiseks ka väiksema arvu põhjuseta puudutud tundide eest.
 
4. Juhtumite lahenduskäik

4.1. klassijuhataja
4.1.1. vestlus õpilasega
4.1.2. sissekanded Stuudiumis (nii õpilasele kui lapsevanemale)
4.1.3. selgituskiri (õpilasele antakse võimalus selgitada oma käitumist)
4.1.4. olenevalt juhtumi sisust arutatakse teemat klassijuhatajatunnis
4.1.5. kokkulepped edasiseks tegevuseks
4.2. lapsevanema teavitamine
4.2.1. sõnum Stuudiumis
4.2.2. otsekontakt (telefonivestlus, meilivestlus, kohtumine koolis)
4.3. tugikeskuse spetsialistid
4.3.1. vestlus õpetajaga/klassijuhatajaga
4.3.2. vestlus õpilasega
4.3.3. õpilase nõustamine tugispetsialisti poolt
4.3.4. KiVa juhtumi korral tegeleb õpilasega KiVa meeskond
4.3.5. kokkulepete sõlmimine ja lapsevanema teavitamine
4.3.6. probleemvestlus tugikeskuses õpilase vanematega, õpilasega ja teiste juhtumiga seotud isikutega
4.3.7. probleemvestlus juhtkonnas õpilase vanematega, õpilasega ja teiste probleemiga seotud isikutega
4.3.8. väljaspool kooli olevate spetsialistide poole suunamine (Rajaleidja, Vaimse tervise kabinet, meditsiiniasutused, alaealiste komisjon, politsei jm)