Õpilaste arengu ja hindamise korraldus

 

Väljavõte Valga Põhikooli õppekavast

Kinnitatud direktori käskkirjaga 08.10.2019 nr 1-6/18

1.1. Hindamise eesmärk ja põhimõtted

1.1.1. Hindamise eesmärgiks on:

  1. toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast;
  2. suunata sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
  3. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  4. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.1.2. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
1.1.3. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
1.1.4. Hindamine on kindlate kriteeriumite alusel antud hinnang õpilase teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt kirjeldatud õpitulemustele. Hinde kujunemise alused kirjeldatakse ainekavas ja need lähtuvad ainekavas kirjeldatud oodatavatest õpitulemustest.
1.1.5. Kool teavitab õpilast ja tema vanemat hindamise korraldusest (Valga Põhikooli õpilaspäevikus ja kooli kodulehel).
1.1.6. Hindamisest teavitamiseks on kasutusel Stuudium ja Valga Põhikooli õpilaspäevik.
1.1.7. Õpilasele, kelle vanemal puudub Stuudiumi kasutamise võimalus või kellel on mõnes õppeaines hinne „nõrk“ või „puudulik“, saadetakse kord hindamisperioodi kestel klassijuhataja poolt koju väljaprinditud hinneteleht.
1.1.8. Kirjalikku tagasisidet õpilase kokkuvõtvate hinnete ja õpiväljundite saavutamise taseme kohta antakse vähemalt kolm korda õppeaastas Stuudiumi tunnistusel. Õppeaasta lõpus väljastatakse numbriline klassitunnistus. Vähemalt üks kord õppeaastas antakse suulist tagasisidet arenguvestlusel.
1.1.9. Igapäevaselt kasutatakse õpilase numbrilisele hindamisele lisaks kujundava hindamise põhimõtteid arvestavat sõnalist tagasisidet. Kirjalik sõnaline tagasiside antakse Stuudiumi päevikus hinde kommentaarina. Nooremas kooliosas antakse kirjalik sõnaline tagasiside koos kõigi numbriliste hinnetega.
1.1.10. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta Stuudiumi keskkonnas, hinnetelehel, tunnistusel ja arenguvestluse kokkuvõttes. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.
1.1.11. Eksamihinnete, kokkuvõtvate hinnete ja hinnangute vaidlustamiseks teeb õpilane või lapsevanem avalduse kooli direktorile.

1.2. Kujundav hindamine

1.2.1. Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele igapäevaselt tagasisidet, mis toetab õpiväljundite saavutamist õppeperioodi jooksul. 
1.2.2. Kujundava hindamise eesmärk on õppimise toetamine ning õppeprotsessi suunamine ja korrigeerimine enne kokkuvõtvat hindamist.
1.2.3. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Tegemist on eesmärgistatud, sisulise ja hinnanguvaba tagasisidega, millega kaasnevad edasiviivad juhised ja positiivne emotsioon.
1.2.4. Õppetunni ja muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil individuaalset suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste ning käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
1.2.5. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning hoida ja tõsta õpimotivatsiooni. Kujundavas hindamises osalemine annab õpilasele võimaluse vastutada oma õppimise tulemuslikkuse ning annete väljaarendamise eest.
1.2.6. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada, õpimappi, mis õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet.

1.3. Teadmiste ja oskuste hindamine 

1.3.1. Iga õppeperioodi algul teavitatakse õpilasi hindamise alustest ja olulistest hinnatavatest töödest.
1.3.2. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse hinde panekul ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
1.3.3. Hindamine viie palli süsteemis: 

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga võivad tekkida olulised raskused edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse õpilast, kes tunnis olles ei tööta kaasa, kes ei ole andnud võimalust teadmisi kontrollida (ei esita tööd) või kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub ning sellega on oluliselt raskendatud hakkamasaamine edasisel õppimisel või edasises elus.

1.3.4. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et:

1) hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
2) hindega „4” 75–89%; 
3) hindega „3” 50–74%;
4) hindega „2” 0–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
5) hindega „1” hinnatakse õpilast, kes ei ole andnud võimalust teadmisi kontrollida (ei esita tööd). 

1.3.5. Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustub piiritsoon, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesande keerukust, vigade arvu ja liiki. 
1.3.6. Ainete „Õpioskused“ ja „Karjääriõpetus“ puhul kasutatakse mitteeristavat hindamist:

1) hindega „arvestatud“ („A“) hinnatakse õpitulemuste saavutatust, mis ületab või vastab määratud baastasemele miinimumtasemel omandatud õpitulemusele.
2) hindega „mittearvestatud“ („MA“) hinnatakse baastasemest madalamal tasemel õpitulemuste saavutatust. 
3) I kooliastmes (1.-3. klass) hinnatakse mitteeristavalt õppeaineid „Muusika“, „Kunst“, „Tööõpetus“ ja „Kehaline Kasvatus“. Õppeained „Kunst“ ja „Tööõpetus“ on esimeses kooliastmes integreeritud õppeaineks „Käeline tegevus“.

1.3.7. Lisaks viie palli süsteemis numbrilisele ja mitte-eristavale hindamisele antakse õpilasele jooksvalt kirjalikku sõnalist tagasisidet kujundava hindamise põhimõtetel ning trimestri lõpus saavutatud õpitulemuste taseme kohta.
1.3.8. Koduõppel ja individuaalse õppekava järgi õppivaid õpilasi hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas sätestatud erisustele, arvestades õpilase võimeid, motivatsiooni ja vajadusi.
1.3.9. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, töö kopeerimine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „nõrk“.

1.4. Loovtöö, üleminekueksam ja tasemetööd

1.4.1. 3. ja 6. klassi õpilased sooritavad riiklikud tasemetööd.
1.4.2. 4., 5., 7. ja 8. klasside õpilased sooritavad funktsionaalse lugemise kooli tasemetö
1.4.3. Üleminekueksam viiakse läbi 7. klassis kooli poolt valitud õppeaines. Üleminekueksami hinne kantakse tunnistusele kui hindelise arvestuse hinne. Mitterahuldava üleminekueksami hinde korral tuleb õpilasel sooritada järeleksam.
1.4.4. ​8. klassis viiakse läbi aineid lõimiv loovtöö, mille hindamisel juhindutakse loovtöö hindamismudelist. Loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

1.5. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine

1.5.1. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, siis antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks.
1.5.2. ​Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel. Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg.

1.5.3. Üldjuhul tuleb mitterahuldavalt omandatud materjal õpilasel järele vastata hiljemalt 10 õppepäeva jooksul peale hinde teavitamist ning järele vastata võib õpilane üks kord. 
1.5.4. Järelevastamisel saadud hinne kantakse Stuudiumisse ja kehtima jääb viimasena sooritatud töö hinne. Järelevastamisele mitteilmumise korral jääb kehtima varasemalt saadud hinne.
1.5.5. Töö ajal puudunud õpilase Stuudiumi päevikusse märgitakse töö mittesooritamist tähistav tähis (tegemata „T“ ja/või „!“), mis järelevastamise tulemusel asendatakse saadud hindega.
1.5.6. Juhul kui töö ajal koolist puudunud õpilane pole (mõjuva põhjuseta) ettenähtud ajal järeltööle ilmunud, kantakse Stuudiumisse töö mittesooritamist tähistava tähise asemele hinne ,,1”.
1.5.7. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kontrolltööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal 10 õppepäeva jooksul pärast õpilase kooli naasmist. Vajadusel kehtestatakse õpilasele klassijuhataja, aineõpetajate ja tugistruktuuride koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.

1.6. Käitumise ja hoolsuse hindamine

1.6.1. Valga Põhikoolis õpilase käitumist ja hoolsust eraldi ei hinnata.
1.6.2. Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
1.6.3. Kõik kooli töötajad märkavad ja sekkuvad koheselt turvalisust ohustavasse käitumisse.
1.6.4. Klassijuhataja koostöös aineõpetajatega annab lapsevanemale infot ja tagasisidet õpilase käitumise, hoolsuse ja kokkulepetest kinnipidamise kohta jooksvalt ning vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel. Vajadusel antakse märkamisest teada trimestritunnistusel.
1.6.5. Käitumise tagasisidestamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja kooliga seonduvatel üritustel.
1.6.6. Hoolsuse tagasisidestamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse; tema kohuse- ja vastutustundlikkus, töökus, järjekindlus ja püüdlikkus.
1.6.7. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks, mis toetavad õpilase arengut.

1.7. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

1.7.1. Kokkuvõtva hindega mõõdetakse õpitulemuste ehk õpiväljundite saavutatust.
1.7.2. Kokkuvõttev hindamine on hinnangute ja hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks.
1.7.3. Iga trimestri lõpus antakse õpilasele sõnalist tagasisidet saavutatud õpitulemuste taseme kohta.
1.7.4. Kui õppeperioodi vältel ei ole õpilane kasutanud võimalust hinnatavaid töid järele vastata, hinnatakse omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.
1.7.5. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega tervislikel jm mõjuvatel põhjustel puudunud ning kelle õpitulemuste omandamise taset pole olnud võimalik hinnata, kokkuvõtvat trimestrihinnet ei panda. Õpilasel on võimalus omandada vastav aineosa kokkuleppel õpetajaga õppeaasta jooksul. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega põhjendamata puudunud ning pole ettenähtud töid sooritanud, märgitakse hindeks „1“.
1.7.6. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
1.7.7. Aastahinnete ja –hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

1.8. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

1.8.1. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kus tuleks välja panna aastahinne või hinnang „puudulik“ või „nõrk“.
1.8.2. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
1.8.3. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.
1.8.4. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
1.8.5. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne või hinnang „puudulik“ või „nõrk“ ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud.
1.8.6. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang.
1.8.7. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses kajastuvad kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

1.9. Õpilaste tunnustamine hea või väga hea õppimise eest

1.9.1.Riikliku kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“ tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel õpilast, kelle õppeainete aastahinded on „5“ või üks „4“ (õppeainetest: muusika; töö- ja tehnoloogiaõpetus; käsitöö ja kodundus; kunst; kehaline kasvatus) ehk õpilase õpitulemused kõigis õppeainetes vastavad õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid või kui õpilase õpitulemused loetletud ühes õppeaines vastavad üldiselt õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ning õpilane järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ja kooli kodukorda. Mitteeristavalt hinnatavad õppeained peavad olema arvestatud.
1.9.2. Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja õppeedukuse aastaaruande põhjal.
1.9.3. Õpilane koos vanemate (vanemaga/ hooldajaga) kutsutakse direktori vastuvõtule.
1.9.4. Kooli tänukirjaga tunnustatakse õpilast, kelle aastahinded on „4“ ja „5“ ning kes järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ja kooli kodukorda. Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja õppeedukuse aastaaruande põhjal.
1.9.5. Ainealase kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest“ tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel 9. klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid õpitulemusi ühes või mitmes õppeaines (õppeaine aastahinne 8. ja 9. klassis on „5“, lõpueksami hinne 9. klassis on „5“). Õpilane on olnud aktiivne antud õppeaine tunnivälises tegevuses (osalenud olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel vms). Ülejäänud õppeainetes edasijõudmine vähemalt rahuldav.
1.9.6. Riikliku kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“ ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse õppenõukogu otsusel põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on „väga hea“.
1.9.7. Kooli kõrgema autasuga tunnustatakse õppenõukogu otsusel põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on „väga hea“ ning kes järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ja kooli kodukorda. Kooli kõrgema autasuga võib õppenõukogu otsusel tunnustada põhikoolilõpetajat, kelle panus kooliellu on olnud silmapaistev.

1.10. Põhikooli lõpetamine

1.10.1. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
1.10.2. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
1.10.3. Õpilane, kelle varasem õppekeel ei olnud eesti keel ja kes asus eesti õppekeelega kooli õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
1.10.4. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on individuaalse õppekavaga ette nähtud vähendatud või asendatud õpitulemused, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
1.10.5. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
1.10.6. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina
1.10.7. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.