Valga Põhikooli 8.b klassis õpib tüdruk, kelle jaoks on õhtusse ulatuvad mitmekülgsed treeningud peaaegu igapäevane tegevus. Mitmetel maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel häid kohti saavutanud Laura Trašanov jagab meiega oma lugu sportimisest, õnnestumistest ja motivatsioonist.

Tegelen kergejõustikuga. Hakkasin sellega vast tegelema sellepärast, et olin juba väiksena väga aktiivne ja mulle väga meeldis sportimine. Kuna suund on mul mitmevõistlusele, siis treenin ennast võimalikult erinevast küljest ja teen trenni viis korda nädalas. Igal päeval on erinevad plaanid, näiteks esmaspäeval on kiiruse päev ehk jooksen sprinti. Teisipäeviti on mul lõigud: jooksen pikemaid maid (600 m, 400 m, 200 m). Kolmapäeval on hüpped ja tehnika, siis harjutan üksikuid alasid ja teen jõutrenni. Neljapäeval on mul koolis trepijooksud ja mängupäev. Reedel tavaliselt proovin natukene kõike.

Lemmikuks alaks pean kõrgushüpet ja suvel eelistan ka väga odaviset. Ma arvan, et põhjuseks, miks mulle meeldib seda teha on, et need kaks ala tulevad mul tehniliselt ja üldse hästi välja.

Parimateks saavutusteks pean 2014. aasta talvel toimunud Eesti meistrivõistlusi, kus saavutasin kõrgushüppes esimese koha ja 2015. aasta talve meistrivõistlusi, kus sain kolmanda koha nii kõrguses kui kuulis. 2015. aasta talvel tulin esimest korda Eesti meistrivõistluste mitmevõistluses kolmandale kohale.

Vahest tekib ikka tunne, et "oh, ei viitsi trenni minna jne", aga mind motiveerib vast see tulevik, mis mind ees ootab, ega sellele ei saa käega lüüa. Lisaks on motiveeriv vana hea Usain Bolti ütlus: „As long as I’m in great shape, nobody beats me, for sure.” 

Vaba aega mul väga ei jäägi, peale kooli lähen kohe trenni ja kell kuus olen alles päevast vaba ja alustan kodutöödega.

Kes eriti trenni ei tee, eks tegelikult nad teavad ise, et see ei ole neile väga hea. Ma tegelikult soovitan neil käia kasvõi kolm korda nädalas Pedeli jõe ääres jalutamas või heal juhul jooksmas.