Teema: Vedelike tihedus

Õppeaine: loodusõpetus  7. klassile

 Meie kodudes leidub mitmeid erinevaid vedelikke. Osasid kasutame toidu valmistamisel, teisi kodu puhastamiseks. Lisaks värvusele, keemilisele koostisele erinevad vedelikud üksteisest veel näiteks tiheduse tõttu. Osad vedelikud on tihedamad, teised hõredamad. Kui erineva tihedusega vedelikud  ettevaatlikult kokku valada, saame „triibulise kokteili“ mida juua kindlasti ei tohi. Vedelikud asetuvad ritta tiheduse järgi.

Seos õppekavaga:

• tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
• oskab teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
• rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja

juhendamisel;

•  oskab nähtusi kvantitatiivselt kirjeldada ning süvenenult infot analüütiliselt
  töödelda;
• rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus.

Õppevahendid:  Mõõtesilinder, kaal, keeduklaas, vesi, toiduõli, aknapesuvedelik, üldpuhastusvedelik, siirup

Tegevused:

• Rühmatöö: vedelike vaatlemine, võrdlemine; hüpoteesi püstitamine;  mõõtmine (V, m, ϱ); arvutamine ϱ =m/V (g/cm³ ); vedelike valamine keeduklaasi; hüpoteesi kontrollimine; järelduste tegemine.
• Rühmatöö vormistamine, esitamine, õpitu kinnistamine

Lõiming: matemaatika, keemia, füüsika, kunstiõpetus

Kõikidel tuli katse hästi välja. Põnev oli näha avastamisrõõmu, et siirup, aknapuhastusvahend ja üldpuhastusvahend on veest tihedamad. Katse tulemusi kinnitasid arvutused.

Katsetajad said näpunäiteid kodus sarnase katse läbiviimiseks.

Vedelike tihedus

Tunni koostaja, läbiviija: Tiivi Rüütel