Väljavõte Valga Põhikooli õppekavast
Kinnitatud dir. kk. nr 4-1/2 28.08.2025
Hindamise korralduse leiad õppekavast
10.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärgiks on:
1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast;
2) suunata sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
4) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
10.2. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
10.3 Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridus- ja teadusministri määruse Tasemetööde ning põhikooli ja 22 Kinnitatud dir. kk. nr 4-1/2 28.08.2025 gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord alusel.
10.4. Õpilasele, kellele on määratud IÕK õpe, koostatakse individuaalse õppekava ja hindamisel arvestatakse individuaalses õppekavas sätestatud erisusi
10.5. Hindamisest teavitatakse õpilasi ja lapsevanemaid Stuudiumi keskkonna kaudu.
10.6. Igapäevaselt kasutatakse õpilase numbrilisele hindamisele lisaks kujundava hindamise põhimõtteid arvestavat sõnalist tagasisidet. Kirjalik sõnaline tagasiside antakse Stuudiumi päevikus hinde kommentaarina
10.7. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta Stuudiumi keskkonnas ja arenguvestluse kokkuvõttes. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.
10.8. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada viie tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile vastava taotluse kirjalikult koos põhjendustega.
10.9 Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
10.10. Iga trimestri algul teavitatakse õpilasi hindamise alustest ja olulistest hinnatavatest töödest.
10.11. Kontrolltööde ajad kannab õpetaja Stuudiumis kontrolltööde graafikusse soovitavalt iga trimestri alguses, aga mitte vähem kui viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. Kui kontrolltöö ei saa mingil põhjusel toimuda ettenähtud ajal, siis lepitakse õpilastega kokku uus sobiv aeg ja muudetakse sissekannet Stuudiumis.
10.12. Meditsiinilisse erigruppi kuuluv õpilane võtab osa kehalise kasvatuse tunnist ja teeb kaasa jõukohaseid harjutusi. Tervislikel põhjustel kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane täidab talle antud (õpi)ülesandeid kehalise kasvatuse tunni ajal õpetaja juures.
10.13. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse hinde panekul ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
10.14. Hindamine viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust 90-100% ulatuses, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust 75 - 89% ulatuses, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse õpitulemuste saavutatust 50 - 74% ulatuses,, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust 25 - 49% ulatuses, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga võivad tekkida olulised raskused edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse õpilast, kes tunnis olles ei tööta kaasa, kes ei ole andnud võimalust teadmisi kontrollida (ei esita tööd) või kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub (materjal omandatud alla 25%) ning sellega on oluliselt raskendatud hakkamasaamine edasisel õppimisel või edasises elus.
10.15. Valikainete puhul kasutatakse mitteeristavat hindamist:
1) hindega „arvestatud“ („A“) hinnatakse õpitulemuste saavutatust, mis ületab või vastab baastasemel omandatud õpitulemusele.
2) hindega „mittearvestatud“ („MA“) hinnatakse baastasemest madalamal tasemel õpitulemuste saavutatust.
3) I kooliastmes (1.-3. klass) hinnatakse mitteeristavalt õppeaineid „Muusika“, „Kunst“, „Tööõpetus“ ja „Kehaline kasvatus“. Õppeained „Kunst“ ja „Tööõpetus“ on esimeses kooliastmes integreeritud õppeaineks „Käeline tegevus“.
10.16. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, siis antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks. Õpilane lepib 24 Kinnitatud dir. kk. nr 4-1/2 28.08.2025 aineõpetajaga kokku järelevastamise aja 10 koolipäeva jooksul, et järelevastamist vajavad tööd ei kuhjuks õppeperioodi lõppu.
10.17. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel. Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg.
10.18. Järelevastamisel saadud hinne kantakse Stuudiumisse kaldkriipsu järele ja kehtima jääb tulemuslikumalt sooritatud töö hinne.
10.19. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kontrolltööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal pärast õpilase kooli naasmist. Vajadusel kehtestatakse õpilasele klassijuhataja, aineõpetajate ja tugikeskusega koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.
10.20. Hindamine lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust.
10.21. Kokkuvõtva hindega mõõdetakse õpitulemuste ehk õpiväljundite saavutatust. Kokkuvõttev hindamine on hinnangute ja hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks. Põhikoolis peab trimestrihinde väljapanekuks olema vähemalt 3 arvestuslikku hinnet.
1) Kui õppeperioodi vältel ei ole õpilane kasutanud võimalust hinnatavaid töid järele vastata, hinnatakse omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.
2) Õpilasele, kes on koolist pikemat aega tervislikel jm mõjuvatel põhjustel puudunud ning kelle õpitulemuste omandamise taset pole olnud võimalik hinnata, kokkuvõtvat trimestrihinnet ei panda. Õpilasel on võimalus omandada vastav aineosa kokkuleppel õpetajaga õppeaasta jooksul. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega põhjendamata puudunud ning pole ettenähtud töid sooritanud, märgitakse hindeks „1“.
3) Aineõpetaja võib määrata õpilasele kohustuslikud konsultatsiooniajad, kui õpilane on saanud mitterahuldava trimestrihinde või kui hinne on jäetud välja panemata. Konsultatsioonide eesmärk on omandamata materjali järeleõppimine, uue materjali omandamise toetamine ning täiendava õppetöö ennetamine. Aineõpetaja teavitab õpilast ja lapsevanemat konsultatsiooniaegadest ja koostab vajadusel selles õppeaines individuaalse õppekava.
4) Aastahinnete ja –hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
10.22. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kus tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „nõrk“.
1) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.
2) Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
10.23. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud.
10.24. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”.
10.25. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses kajastuvad kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
10.25. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja hiljemalt 1. juuniks, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
10.26. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatika eksami ning ühe eksami omal valikul.
10.27. Õpilane, kelle varasem õppekeel ei olnud eesti keel ja kes asus eesti õppekeelega kooli õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena eksami.
10.28. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on individuaalse õppekavaga ette nähtud vähendatud või asendatud õpitulemused, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
10.29. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
10.30. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keel teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Põhikooli lõpetanuks pidada võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamitulemus ja ühe õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamitulemus või õppeaine viimane aastahinne.
11.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid, olema aktiivne ja osavõtlik nii õppetunnis kui kooli tunnivälistes tegevustes.
11.2. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra ja koolikohustuse täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
11.3. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav”:
1) Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes ei hiline ainetundidesse ja kes täidab eeskujulikult ning järjepidevalt koolikohustust ja kooli kodukorra nõudeid.
2) Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täidab koolikohustust ning kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel esineb selles üksikuid puudujääke.
3) Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab üldiselt kooli kodukorra nõudeid ja koolikohustust, kuid kellel on esinenud eksimusi (käitumist puudutavad märkus Stuudiumis või õpilaspäevikus), mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
4) Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, koolikohustust, ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ega allu õpetajate nõudmistele.
5) Käitumine hinnatakse „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest (direktori kirjalik noomitus).
11.4. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel:
1) Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni, kannab alati kaasas vajalikke õppevahendeid ja tagab nende korrasoleku.
2) Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt. Vajalikud õppevahendid puuduvad üksikutel kordadel ja/või nende korrashoius esineb üksikuid puudujääke.
3) Hoolsushinde „rahuldav“ saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. Vajalikud õppevahendid puuduvad tihti ja/või nende korrashoius esineb tõsiseid puudujääke, aegajalt jätab täitmata oma kodused ülesanded.
4) Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded
11.5. Õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud hindeõpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.