Väljavõte Valga Põhikooli õppekavast

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/1 03.09.2024

Hindamise korralduse failina leiad siit

 

10.1. Hindamise eesmärgiks on:

1. toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast;
2. suunata sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
3. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
4. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

10.2. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.

10.3. Hindamisest teavitatakse õpilasi ja lapsevanemaid Stuudiumi keskkonna kaudu.

10.4. Igapäevaselt kasutatakse õpilase numbrilisele hindamisele lisaks kujundava hindamise põhimõtteid arvestavat sõnalist tagasisidet. Kirjalik sõnaline tagasiside antakse Stuudiumi päevikus hinde kommentaarina

10.5. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta Stuudiumi keskkonnas ja arenguvestluse kokkuvõttes. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

10.6. Kokkuvõtvate hinnete vaidlustamiseks teeb õpilane või lapsevanem avalduse kooli direktorile.

10.7. Iga õppeperioodi algul teavitatakse õpilasi hindamise alustest ja olulistest hinnatavatest töödest.  

10.8. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse hinde panekul ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

10.9. Hindamine viie palli süsteemis:

1)  hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;

2)  hindega „4” ehk „hea” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3)  hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

4)  hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga võivad tekkida olulised raskused edasisel õppimisel või edasises elus;

5)  hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse õpilast, kes tunnis olles ei tööta kaasa, kes ei ole andnud võimalust teadmisi kontrollida (ei esita tööd) või kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub ning sellega on oluliselt raskendatud hakkamasaamine edasisel õppimisel või edasises elus.

1. Ainete „Õpioskused“ ja „Karjäärikursus“ puhul kasutatakse mitteeristavat hindamist:

1. hindega „arvestatud“ („A“) hinnatakse õpitulemuste saavutatust, mis ületab või vastab baastasemel omandatud õpitulemusele.
2. hindega „mittearvestatud“ („MA“) hinnatakse baastasemest madalamal tasemel õpitulemuste saavutatust.
3. I kooliastmes (1.-3. klass) hinnatakse mitteeristavalt õppeaineid „Muusika“, „Kunst“, „Tööõpetus“ ja „Kehaline kasvatus“. Õppeained „Kunst“ ja „Tööõpetus“ on esimeses kooliastmes integreeritud õppeaineks „Käeline tegevus“.

10.11. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, siis antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks.  

10.12. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel. Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg.

10.13. Järelevastamisel saadud hinne kantakse Stuudiumisse kaldkriipsu järele ja kehtima jääb tulemuslikumalt sooritatud töö hinne.

10.14. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kontrolltööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal pärast õpilase kooli naasmist. Vajadusel kehtestatakse õpilasele klassijuhataja, aineõpetajate ja tugikeskusega koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.

10.15. Hindamine lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust.

10.16. Kokkuvõtva hindega mõõdetakse õpitulemuste ehk õpiväljundite saavutatust.  Kokkuvõttev hindamine on hinnangute ja hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks.

1. Kui õppeperioodi vältel ei ole õpilane kasutanud võimalust hinnatavaid töid järele vastata, hinnatakse omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.
2.  Õpilasele, kes on koolist pikemat aega tervislikel jm mõjuvatel põhjustel puudunud ning kelle õpitulemuste omandamise taset pole olnud võimalik hinnata, kokkuvõtvat trimestrihinnet ei panda. Õpilasel on võimalus omandada vastav aineosa kokkuleppel õpetajaga õppeaasta jooksul. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega põhjendamata puudunud ning pole ettenähtud töid sooritanud, märgitakse hindeks „1“.
3.  Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
4.  Aastahinnete ja –hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste  järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu. 

 

10.17. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kus tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „nõrk“.

1. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.
2. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
   1. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud.
   2. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”.
   3. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses kajastuvad kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
   4. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja hiljemalt 1. juuniks, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
   5. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
   6. Õpilane, kelle varasem õppekeel ei olnud eesti keel ja kes asus eesti õppekeelega kooli õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena eksami.
   7. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on individuaalse õppekavaga ette nähtud vähendatud või asendatud õpitulemused, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. 
   8. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
   9. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keel teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.
   10. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
   1. kellel on üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamitulemus ja õppeaine viimane aastahinne;
   2. kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamitulemus või õppeaine viimane aastahinne.

 

11.    Käitumise ja hoolsuse hindamine 

11.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid; 
2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid, olema aktiivne ja osavõtlik nii õppetunnis kui kooli tunnivälistes tegevustes.

11.2. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra ja koolikohustuse täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

11.3. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav”:

1. Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes ei hiline ainetundidesse ja kes täidab eeskujulikult ning järjepidevalt koolikohustust ja kooli kodukorra nõudeid. 
2. Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täidab koolikohustust ning kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel esineb selles üksikuid puudujääke. 
3. Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab üldiselt kooli kodukorra nõudeid ja koolikohustust, kuid kellel on esinenud eksimusi (käitumist puudutavad märkus Stuudiumis või õpilaspäevikus), mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist. 
4. Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, koolikohustust, ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ega allu õpetajate nõudmistele.
5.  hinnatakse „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest (direktori kirjalik noomitus). 

11.4. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel:

1. Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni, kannab alati kaasas vajalikke õppevahendeid ja tagab nende korrasoleku. 
2. Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt. Vajalikud õppevahendid puuduvad üksikutel kordadel ja/või nende korrashoius esineb üksikuid puudujääke. 
3. Hoolsushinde „rahuldav“ saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. Vajalikud õppevahendid puuduvad tihti ja/või nende korrashoius esineb tõsiseid puudujääke, aegajalt jätab täitmata oma kodused ülesanded. 
4. Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded

 Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega